17. sajandi antiiktaskukellad

Barokk -viimistlus ja mehaaniline progress

1600. aastatel muutusid taskukellad rafineeritumaks, nii mehaaniliselt kui ka kunstiliselt. Juhtumid kasvasid saledamaks ja ümaramaks, samas kui liikumiste täpsus paranesid selliste uuendustega nagu Balance Spring. Need ajanäitajad olid meisterdatud hõbedast või kullast ning sageli olid mütoloogiast, loodusest või heraldikast inspireeritud põhjalikult kaunistatud valimisse ja graveeritud stseenid. Repoussé (tõstetud reljeef) kasutamine väliste juhtumite ja keeruka filigraansusega näitas barokkperioodi kunstilisust. Ehkki tänapäevaste standardite järgi on endiselt suhteliselt ebatäpne, tähistasid 17. sajandi kellad võtme sammu täpse horoloogia poole.